Uus meedia...?

Järgnevas blogipostituses analüüsin kaht traditsioonilise meedia kanalit või väljaannet, millel on ka uue meedia väljund (portaal, blogi, FB vmm sotsiaalmeediakonto...)

üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult: ERR

Olen juba mitmeid aastaid elanud ilma traditsioonilise telekanali paketita. See ei tähenda, et mul kodus poleks televiisorit või et ma uudiste ja meelelahutusega kursis ei oleks. Vastupidi, minu elutoa seinal asetsev suur televiisor on suurepärane näide asjade Internetist. Minu koduses televiisoris saavad ekraaniaega pigem erinevad rakendused ja veebilehed kui traditsiooniline kaabeltelevisioon.

Minu kodus on Eesti Rahvusringhääling ehk ERR tõestanud, et traditsiooniline meedia ei peagi uue aja tulles kuhugi kaduma vaid võib seal lausa särada. Kuigi mu seadmetes on mitmeid tasulisi äppe, suudab suurema osa minu vajadustest katta just ERRi ökosüsteem. ERR on suutnud muuta uudiste ja meelelahutuse hankimise silmapilkseks ehk inglise keeles instantaneous. Saan lugeda portaalist uudiseid või vaadata Jupiterist ja järelvaatamisest saateid just siis kui mulle sobib ning ma ei pea ootama kellaajalist õhtust põhisaadet. See ongi Web 2.0 üks peamisi mõtteid, kus veebilehitseja ja nutikas seade asendavad varem spetsiaalselt selleks loodud teenuseid ja seadmeid. Selline ristmeedia kasutus tähendab, et mina kontrollin millisest kanalist, millal ja mis sisu ma tarbin.

Ma eelistan pakkuda lapsele Lasteekraani kaudu kontrollitud eestikeelset sisu. See on minu teadlik valik selle asemel, et visata talle nina alla YouTube. Seal võib alguses küll tunduda, et soovitatud sisu on kooskõlas otsinguväljale sisestatud märksõnaga, aga piisab vaid ühest kahtlasest peibutusvideost ehk clickbait sisu peale vajutamisest. See keerab terve soovituste algoritmi pea peale ja laps suunatakse järjest uutele sarnastele videotele. ERRi sisu kvaliteet on tihtipeale märksa kõrgem kui suurplatvormidel nagu Netflix või erakanalite tasulistes pakettides.

Ma ise küll suur raadiokuulaja ei ole ja autos panen pigem peale enda koostatud nimekirja, aga uue meedia vaatest on ERR teinud väga eeskujuliku sammu. Isegi kui ma pole tähele pannud nende podcaste, on neil mulle väga sümpaatne funktsionaalsus ehk artikli kuulamine. See on suurepärane ligipääsetavuse lahendus ja kasulik ka kõigile teistele, kes liikumise pealt soovivad muusika asemel hoopis uudiseid kuulata.

Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem: Kommertsraadiojaamad

Kuigi paljudel kommertsraadiojaamadel on olemas kõik uue meedia välised tunnused, tundub nende sisuline väljund võrreldes ERRi ökosüsteemiga märksa lahjem. Neil on TikToki kontod, Facebookis tehakse mänge ja küsitlusi ning neil on olemas ka oma äpid, kuid hoolimata neist nutikatest kanalitest tapab päris kasutajakogemuse ikkagi reklaami üleküllus. Kui uue meedia üks eelis peaks olema kasutaja vabadus ja mugavus, siis pidev sunnitud reklaamipauside kuulamine väsitab ja seeläbi kaotatakse kuulajaid. Eriti võtmetähtsusega on see lühikeste distantside sõitmisel kus sooviks paari laulu kuulata, aga jaamadelt nagu Sky Plus või Star FM kuulen tihti ainult korduvaid reklaame.

Ma saan aru, et ERR on siinkohal eelisseisus, sest tänu riigirahastusele ei peagi nad reklaami müüma. Selles mõttes on minu ootus kommertsraadiole, mis on ju tasuta tarbitav, natuke ülekohtune, aga ma räägin siinkohal puhtalt kasutajakogemusest. Sarnast ebakõla kohtab ka teistes erakanalites, näiteks Delfis. Seal küsitakse sisu lugemise eest raha, aga ometi visatakse mulle ikkagi reklaame ette või blokeeritakse sisu tarbimist nii märgatavalt, et uue meedia lubatud sujuvusest ei jää midagi järele. See ongi hetk, kus uue meedia interaktiivsed tööriistad kohtuvad vana meedia agressiivse ärimudeliga ja tulemus ei ole kasutaja jaoks meeldiv.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et ERR on suutnud edukalt integreerida traditsioonilise ajakirjanduse väärtused uue meedia tehniliste eelistega. Nad pakuvad kasutajale vabadust tarbida sisu ajast ja seadmest sõltumatult, säilitades samal ajal toimetatud sisu turvalisuse ja kvaliteedi. Kommertsmeedia näited aga tuletavad meelde, et ainult uute kanalite olemasolust ei piisa, kui vana maailma väsitav reklaamimüra rikub lõpuks ikkagi kogu kasutajakogemuse.

Allikad:
Analüüsis kasutatud mõisted (Web 2.0, ristmeedia, asjade Internet, silmapilksus) tuginevad õppematerjalile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_3:_Uus_meedia