Kaks erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost (enne aastat 1991)

Käesolevas postituses vastan kahele küsimusele tuginedes E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu materjalile ning täiendavatele ajalooallikatele:

Tehnoloogiline nähtus, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja):

Tehnoloogiline nähtus, mis mitte ainult ei võiks, vaid kindlasti on tänasele netikasutajale tuttav ja igapäevaselt oluline, on e-post. 1971. aasta lõpus lõi Ray Tomlinson programmi nimega SNDMSG, mis esialgu võimaldas sõnumeid saata vaid ühe arvuti kasutajate vahel. Tomlinson uskus aga, et seda on võimalik edasi arendada nii, et see toimiks sarnaselt programmile CPYNET. Selle teadmise põhjal lõi ta programmi READMAIL, mis võimaldas juba ARPANET-i (tänapäevase Interneti eelkäija) kasutajatel sõnumeid arvutite vahel saata ja vastu võtta (Dietrich, 2023).

Testimiseks saatis Tomlinson 1971. aasta lõpus sõnumi kahe arvuti vahel, mis asusid üksteisest vaid mõne jala kaugusel. Esimene e-kiri koostati arvutis, millel oli vaid 64 kilobaiti mälu. Piiratud võimaluste ja puhta testimisvajaduse tõttu koosnes esimene e-kiri tähendusetust tähereast. Tomlinson on hiljem meenutanud, et see võis olla klaviatuuri ülemine rida ehk "QWERTYUIOP" (Dietrich, 2023).

Esimene sisuline e-kiri teatas juba e-posti süsteemi olemasolust ja selgitas teistele kasutajatele @-märgi eesmärki, mis eraldas kasutajanime asukohast. Kuigi @-märk oli sümbolina eksisteerinud sajandeid, valis Tomlinson selle puhtpraktilistel põhjustel: seda kasutati ajalooliselt ühikuhinna tähistamiseks (nt 10 at $1.50) ja sellel puudus tollase TENEX-operatsioonisüsteemi jaoks tähendus (Dietrich, 2023).

E-posti tegelik populariseerija oli aga Larry Roberts (DARPA direktor), kes otsustas, et edaspidi edastatakse kõik ametlikud teated e-posti teel. See otsus sundis teadlasi ja akadeemikuid uue tehnoloogiaga kohanema, kuni lõpuks moodustas e-post üle 75% kogu ARPANET-i liiklusest (Dietrich, 2023).

Kuigi viimasel ajal räägitakse e-posti osakaalu vähenemisest töö-, kooli- ja isiklikus elus, on see täna endiselt asendamatu. Samas on näha, et e-postist üritatakse vägisi kujundada mingit sotsiaalmeedia või kiirsuhtluskanali laadset hübriidi, mis mõjub vähemalt praegu veel ebaloomulikult. Just hiljaaegu kogesin seda omal nahal: saatsin adressaadile üsna ametliku ja tõsise kirja, millele tuli vastuseks teavitus, et lugeja on minu kirjale "südame" emotikoni lisanud. See tekitab küsimuse, kas e-post on ikka veel see formaalne kanal, milleks me teda peame, või oleme jõudnud ajastusse, kus piirid on palju hägusemad ja e-mailist on saanud Microsoft Teamsi-laadse suhtluskanali käepikendus.

Tehnoloogiline nähtus, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud):

 Üks põnev näide kadunud tehnoloogilisest nähtusest on prantslaste Minitel. See terminalipõhine süsteem oli 80ndatel Prantsusmaal meeletult populaarne. See võimaldas broneerida pileteid ja suhelda jututubades ammu enne tänapäevast veebi (Nielsen, 2001). Miniteli populaarsus Prantsusmaal põhines algselt kavalas levitamises, sest France Télécom jagas terminale inimestele tasuta, et asendada paberil telefoniraamatud digitaalse andmebaasiga.

Omamoodi pani Minitel aluse e-kaubandusele ja jututubadele, pakkudes juba 80ndate keskel anonüümseid vestlemise võimalusi ja kodus tehtavaid oste. Ometi jäi süsteem ajale jalgu, kuna see oli suletud süsteem ja ilma graafilise kasutajaliideseta. Oluliseks kitsaskohaks kujunes ka teenuse hind. Erinevalt internetist, kus kasutaja maksis fiksseeritud kuutasu, toimis Minitel minuti põhise tariifiga. Iga ekraani ees veedetud hetk kasvatas kasutaja telefoniarvet, mis muutus pikaajaliselt kulukaks (Nielsen, 2001).

Kuigi prantslased hoidsid Minitelist kui rahvuslikust uhkusest kinni kuni 2000ndate alguseni, ei suutnud see piiratud ja kallis süsteem võistelda globaalse ning avatud võrguga (Nielsen, 2001).


Allikad:

Dietrich, B. J. (2023). Tomlinson Sends the First E-Mail. EBSCO Research Starters. Tomlinson Sends the First E-Mail | History | Research Starters | EBSCO Research

Nielsen, J. (2001). The Minitel and France's legacy of democratic information access. ScienceDirect. The Minitel and France's legacy of democratic information access - ScienceDirect

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Käesolevas postituses vastan kolmele küsimusele tuginedes  E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost  materjalile või oma mälestustele: mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul?  Suurte IT-revolutsioonide ajal olin ma alles laps või sündimata ning seetõttu paljud revolutsioonilised IT-arengud on minu, kui 90ndate põlvkonna jaoks igapäevane normaalsus: personaalarvuti, interneti levik, MSN-i kuldajastu jne. Mind isiklikult kõige rohkem puudutanud IT revolutsioon pärineb lähiajaloost ehk tehisaru laiatarbeline levik.   Ekstra põnev on see seepärast, et tulemus pole veel teada ning see on esimene revolutsioon, mille sees ma ise elan. Minu jaoks igapäevaselt on peamine küsimus, kuidas töötada ja õppida nii, et kasutaksin uut tööriista enda kasuks, mitte ei muutuks seetõttu rumalamaks ja laisaks. Huvitav on näha, kas ja mismoodi kohaneb haridussüsteem ning kuidas töökohad selle kõige tõttu ümber jaotuvad. Mäletan, kuidas 2020. aasta pandeemiakevadel õppisin programmeerim...
Lisateave

Info- ja võrguühiskond

Ma sündisin 1993. aastal. See tähendab, et ma mäletan aega, mil sõbra õue kutsumiseks pidin minema ukse taha ja lootma, et ta on kodus ning ka valmis minuga õue tulema (a'la ei ole koduarestis). Aga ma olen ka see põlvkond, kes kukkus pea ees internetti. Me tootsime sinna kohutavas koguses rämpsu nagu Rate, Orkut ja Facebook. Digiaedik (Mark Andrejevic) Minu vaimselt n-ö küpseks saamise (naljaga pooleks) üks veidramaid riitusi on olnud enda internetist kustutamine. Ma olen tunde veetnud meenutades ammuseid e-maile ja veidraid kasutajanimesid, et sulgeda kontosid, mis Google'i otsingus ikka veel kuskilt kivi alt välja poevad, kui end googeldan . Mark Andrejevic räägib digiaedikust, kus iga meie samm jääb veebi alles. äna lapsevanemana tunnen suurt soovi jagada pilte ka oma lapsest, aga teisalt pelgan talle tekitada samasugust koormat, mida ise kogesin. Ma ei taha, et tema peab ühel päeval tegelema minu loodud digitaalse jalajälje tagajärgedega. Tõeline virtuaalsus (Manuel Castel...
Lisateave

Uus meedia...?

Järgnevas blogipostituses analüüsin kaht traditsioonilise meedia kanalit või väljaannet, millel on ka uue meedia väljund (portaal, blogi, FB vmm sotsiaalmeediakonto...) üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult:  ERR Olen juba mitmeid aastaid elanud ilma traditsioonilise telekanali paketita. See ei tähenda, et mul kodus poleks televiisorit või et ma uudiste ja meelelahutusega kursis ei oleks. Vastupidi, minu elutoa seinal asetsev suur televiisor on suurepärane näide asjade Internetist. Minu koduses televiisoris saavad ekraaniaega pigem erinevad rakendused ja veebilehed kui traditsiooniline kaabeltelevisioon. Minu kodus on Eesti Rahvusringhääling ehk ERR tõestanud, et traditsiooniline meedia ei peagi uue aja tulles kuhugi kaduma vaid võib seal lausa särada. Kuigi mu seadmetes on mitmeid tasulisi äppe, suudab suurema osa minu vajadustest katta just ERRi ökosüsteem. ERR on suutnud muuta uudiste ja meelelahutuse hankimise silmapilkseks ehk inglise keeles instantaneous. Saan lugeda porta...
Lisateave