E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber
Ausalt öeldes on intellektuaalomandi teema minu jaoks üks nendest teemadest, mis tundub kuidagi väga abstraktne. Kui valida, kas tegeleda mõne tehnilise probleemi või juriidilise raamistikuga, siis valiksin ilmselt tehnilise poole. Samas ei saa sellest teemast ka päriselt mööda vaadata, sest see mõjutab otseselt seda, kuidas tarkvara arendatakse, jagatakse ja kes sellest lõpuks kasu saab. Nii et kuigi see pole minu lemmikteema, on see ikkagi paratamatult osa (IT) maailmast.
Kui mõelda sellele, mis WIPO mudelis päriselt hästi töötab, siis minu hinnangul on selleks litsentsimine. Litsentsid annavad arendajatele üsna selge raamistiku: mida tohib koodiga teha, mida mitte ja millistel tingimustel. Näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara puhul kasutatakse litsentse nagu MIT, Apache või GNU GPL, mis lubavad tarkvara kasutada, muuta ja edasi levitada teatud tingimustel (Open Source Initiative; Free Software Foundation). Sellised standardiseeritud litsentsid on üks põhjus, miks vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara ökosüsteem on saanud nii suureks kasvada.
Ilma litsentsideta oleks tarkvara kasutamine ja jagamine juriidiliselt üsna ebaselge. Autoriõigus kehtib tarkvarale automaatselt, mis tähendab, et ilma selge loata ei tohiks keegi teise inimese koodi kopeerida, muuta ega levitada (European Parliament and Council, 2009). Litsentsid annavad arendajatele võimaluse need õigused teadlikult ja kontrollitult teistele anda. See on eriti oluline tänapäeva tarkvaraarenduses, kus suur osa projektidest põhineb olemasoleva koodi taaskasutamisel ja erinevate arendajate koostööl. Praktikas tähendab see, et näiteks GitHubis avaldatud projekt võib tänu selgele litsentsile olla kasutatav tuhandetes teistes projektides ilma, et iga kord peaks eraldi juriidilise kokkuleppe sõlmima. Selline süsteem võimaldab tarkvara arendada palju agiilsemalt ja kiiremini, mis on kiiresti arenevas IT-maailmas üsna oluline.
Samas on WIPO mudelis ka intellektuaalomandi komponente, mis tunduvad tänapäeva IT valdkonna kontekstis üsna ajale jalgu jäänud. Autoriõiguse kehtivus Euroopa Liidus kehtib üldiselt kogu autori eluaja ning veel 70 aastat pärast tema surma. See tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2006/116/EC (European Parliament and Council, 2006).
See võib-olla on mõistetav näiteks kirjandusvaldkonnas, aga tarkvara puhul on see ebapropotsionaalselt pikk. IT maailmas vananevad tehnoloogiad väga kiiresti ja mõne aastaga võib juba täiesti uus standard või lahendus peale tulla. Seetõttu tundub veider, et mingi kood võib olla aastakümneid autoriõigusega kaitstud, isegi siis, kui keegi seda enam aktiivselt ei kasuta.
Direktiivid ja seadused ei teki tavaliselt tühjale kohale, vaid kujunevad erinevate huvitatud osapoolte mõjutus ja lobitöö tulemusena. Intellektuaalomandi valdkonnas on suurte korporatsioonide omanikel, näiteks tehnoloogia- ja meediaettevõtetel, seadusandluse tekkel üsna tugev mõju. Kuna nende ärimudel põhineb sageli intellektuaalomandi pikaajalisel kontrollil, ei ole neil eriti suurt motivatsiooni süsteemi muuta.
Kuigi WIPO intellektuaalomandi süsteem on suuresti kujunenud juba enne interneti ja tänapäevase tarkvaraarenduse laialdast levikut, on selles siiski komponente, mis töötavad ka tänases IT-maailmas päris hästi. Üks neist on litsentsimine. Samal ajal on autoriõiguse väga pikk kaitseperiood midagi, mis tehnoloogia kiire arenguga hästi kokku ei sobi.
Allikad
European Parliament and Council. Directive 2006/116/EC on the term of protection of copyright and certain related rights.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32006L0116
European Parliament and Council. Directive 2009/24/EC on the legal protection of computer programs.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32009L0024
Open Source Initiative. “Open Source Licenses.”
https://opensource.org/licenses
Free Software Foundation. “Various Licenses and Comments about Them.”
https://www.gnu.org/licenses/licenses.html
Kommentaarid
Postita kommentaar