E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti (patent, autoriõigus, litsents...) pead käesoleval ajal kõige paremini toimivaks ja millist tuleks (põhjalikumalt) muuta? Põhjenda enda arvamusi ajaveebiartiklis.

Ausalt öeldes on intellektuaalomandi teema minu jaoks üks nendest teemadest, mis tundub kuidagi väga abstraktne. Kui valida, kas tegeleda mõne tehnilise probleemi või juriidilise raamistikuga, siis valiksin ilmselt tehnilise poole. Samas ei saa sellest teemast ka päriselt mööda vaadata, sest see mõjutab otseselt seda, kuidas tarkvara arendatakse, jagatakse ja kes sellest lõpuks kasu saab. Nii et kuigi see pole minu lemmikteema, on see ikkagi paratamatult osa (IT) maailmast.

Kui mõelda sellele, mis WIPO mudelis päriselt hästi töötab, siis minu hinnangul on selleks litsentsimine. Litsentsid annavad arendajatele üsna selge raamistiku: mida tohib koodiga teha, mida mitte ja millistel tingimustel. Näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara puhul kasutatakse litsentse nagu MIT, Apache või GNU GPL, mis lubavad tarkvara kasutada, muuta ja edasi levitada teatud tingimustel (Open Source Initiative; Free Software Foundation). Sellised standardiseeritud litsentsid on üks põhjus, miks vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara ökosüsteem on saanud nii suureks kasvada.

Ilma litsentsideta oleks tarkvara kasutamine ja jagamine juriidiliselt üsna ebaselge. Autoriõigus kehtib tarkvarale automaatselt, mis tähendab, et ilma selge loata ei tohiks keegi teise inimese koodi kopeerida, muuta ega levitada (European Parliament and Council, 2009). Litsentsid annavad arendajatele võimaluse need õigused teadlikult ja kontrollitult teistele anda. See on eriti oluline tänapäeva tarkvaraarenduses, kus suur osa projektidest põhineb olemasoleva koodi taaskasutamisel ja erinevate arendajate koostööl. Praktikas tähendab see, et näiteks GitHubis avaldatud projekt võib tänu selgele litsentsile olla kasutatav tuhandetes teistes projektides ilma, et iga kord peaks eraldi juriidilise kokkuleppe sõlmima. Selline süsteem võimaldab tarkvara arendada palju agiilsemalt ja kiiremini, mis on kiiresti arenevas IT-maailmas üsna oluline.

Samas on WIPO mudelis ka intellektuaalomandi komponente, mis tunduvad tänapäeva IT valdkonna kontekstis üsna ajale jalgu jäänud. Autoriõiguse kehtivus Euroopa Liidus kehtib üldiselt kogu autori eluaja ning veel 70 aastat pärast tema surma. See tuleneb Euroopa Liidu direktiivist  2006/116/EC (European Parliament and Council, 2006).

See võib-olla on mõistetav näiteks kirjandusvaldkonnas, aga tarkvara puhul on see ebapropotsionaalselt pikk. IT maailmas vananevad tehnoloogiad väga kiiresti ja mõne aastaga võib juba täiesti uus standard või lahendus peale tulla. Seetõttu tundub veider, et mingi kood võib olla aastakümneid autoriõigusega kaitstud, isegi siis, kui keegi seda enam aktiivselt ei kasuta.

Direktiivid ja seadused ei teki tavaliselt tühjale kohale, vaid kujunevad erinevate huvitatud osapoolte mõjutus ja lobitöö tulemusena. Intellektuaalomandi valdkonnas on suurte korporatsioonide omanikel, näiteks tehnoloogia- ja meediaettevõtetel, seadusandluse tekkel üsna tugev mõju. Kuna nende ärimudel põhineb sageli intellektuaalomandi pikaajalisel kontrollil, ei ole neil eriti suurt motivatsiooni süsteemi muuta.

Kuigi WIPO intellektuaalomandi süsteem on suuresti kujunenud juba enne interneti ja tänapäevase tarkvaraarenduse laialdast levikut, on selles siiski komponente, mis töötavad ka tänases IT-maailmas päris hästi. Üks neist on litsentsimine. Samal ajal on autoriõiguse väga pikk kaitseperiood midagi, mis tehnoloogia kiire arenguga hästi kokku ei sobi.


Allikad

European Parliament and Council. Directive 2006/116/EC on the term of protection of copyright and certain related rights.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32006L0116 

European Parliament and Council. Directive 2009/24/EC on the legal protection of computer programs.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32009L0024

Open Source Initiative. “Open Source Licenses.”
https://opensource.org/licenses

Free Software Foundation. “Various Licenses and Comments about Them.”
https://www.gnu.org/licenses/licenses.html


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Käesolevas postituses vastan kolmele küsimusele tuginedes  E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost  materjalile või oma mälestustele: mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul?  Suurte IT-revolutsioonide ajal olin ma alles laps või sündimata ning seetõttu paljud revolutsioonilised IT-arengud on minu, kui 90ndate põlvkonna jaoks igapäevane normaalsus: personaalarvuti, interneti levik, MSN-i kuldajastu jne. Mind isiklikult kõige rohkem puudutanud IT revolutsioon pärineb lähiajaloost ehk tehisaru laiatarbeline levik.   Ekstra põnev on see seepärast, et tulemus pole veel teada ning see on esimene revolutsioon, mille sees ma ise elan. Minu jaoks igapäevaselt on peamine küsimus, kuidas töötada ja õppida nii, et kasutaksin uut tööriista enda kasuks, mitte ei muutuks seetõttu rumalamaks ja laisaks. Huvitav on näha, kas ja mismoodi kohaneb haridussüsteem ning kuidas töökohad selle kõige tõttu ümber jaotuvad. Mäletan, kuidas 2020. aasta pandeemiakevadel õppisin programmeerim...
Lisateave

Info- ja võrguühiskond

Ma sündisin 1993. aastal. See tähendab, et ma mäletan aega, mil sõbra õue kutsumiseks pidin minema ukse taha ja lootma, et ta on kodus ning ka valmis minuga õue tulema (a'la ei ole koduarestis). Aga ma olen ka see põlvkond, kes kukkus pea ees internetti. Me tootsime sinna kohutavas koguses rämpsu nagu Rate, Orkut ja Facebook. Digiaedik (Mark Andrejevic) Minu vaimselt n-ö küpseks saamise (naljaga pooleks) üks veidramaid riitusi on olnud enda internetist kustutamine. Ma olen tunde veetnud meenutades ammuseid e-maile ja veidraid kasutajanimesid, et sulgeda kontosid, mis Google'i otsingus ikka veel kuskilt kivi alt välja poevad, kui end googeldan . Mark Andrejevic räägib digiaedikust, kus iga meie samm jääb veebi alles. äna lapsevanemana tunnen suurt soovi jagada pilte ka oma lapsest, aga teisalt pelgan talle tekitada samasugust koormat, mida ise kogesin. Ma ei taha, et tema peab ühel päeval tegelema minu loodud digitaalse jalajälje tagajärgedega. Tõeline virtuaalsus (Manuel Castel...
Lisateave

Uus meedia...?

Järgnevas blogipostituses analüüsin kaht traditsioonilise meedia kanalit või väljaannet, millel on ka uue meedia väljund (portaal, blogi, FB vmm sotsiaalmeediakonto...) üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult:  ERR Olen juba mitmeid aastaid elanud ilma traditsioonilise telekanali paketita. See ei tähenda, et mul kodus poleks televiisorit või et ma uudiste ja meelelahutusega kursis ei oleks. Vastupidi, minu elutoa seinal asetsev suur televiisor on suurepärane näide asjade Internetist. Minu koduses televiisoris saavad ekraaniaega pigem erinevad rakendused ja veebilehed kui traditsiooniline kaabeltelevisioon. Minu kodus on Eesti Rahvusringhääling ehk ERR tõestanud, et traditsiooniline meedia ei peagi uue aja tulles kuhugi kaduma vaid võib seal lausa särada. Kuigi mu seadmetes on mitmeid tasulisi äppe, suudab suurema osa minu vajadustest katta just ERRi ökosüsteem. ERR on suutnud muuta uudiste ja meelelahutuse hankimise silmapilkseks ehk inglise keeles instantaneous. Saan lugeda porta...
Lisateave