E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Uuri & kirjuta

• Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel:
  • ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)
  • GNU GPL (tugev copyleft)
  • BSD litsents (ilma copyleftita)

Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada? 

Kui Naatan tahab eelkõige raha teenida ja usub, et tal on käes midagi tõeliselt väärtuslikku, siis on kõige mõistlikum valik EULA (End-User License Agreement). See tähendab, et kasutajad ei saa tarkvara omanikuks, vaid ostavad õiguse seda kasutada. Naatanil jääb kontroll, tema otsustab, kes kasutab, kuidas ja kui palju selle eest makstakse. Lähtekood jääb suletuks, mis teeb konkurentidel elu raskemaks (WIPO). Samas kaasneb sellega ka vastutus: kasutajad sõltuvad täielikult temast. Kui arendus seisma jääb, ei ole teistel võimalik tarkvara ise parandada ega edasi arendada. Heaks näiteks on Microsofti tarkvara, kus kood on suletud ja kasutus litsentsiga piiratud. See sobib juhul, kui tegemist on selgelt müüdava tootega ning ärimudel põhineb litsentsitulul.

GNU GPL (General Public License) esindab hoopis teistsugust mõtteviisi. See on tugeva copyleft’iga litsents, mis tähendab, et koodi põhjal loodud tuletatud tööd peavad levitamisel olema sama litsentsi all (FSF). Selle suurim tugevus on kogukond: kasutajad ei sõltu ainult Naatanist, vaid teised arendajad saavad panustada, vigu parandada ja tarkvara edasi arendada. Lisaks tagab GPL, et keegi ei saa Naatani koodi kasutada suletud tarkvara loomiseks, kuna tuletatud töö peab jääma sama litsentsi alla. Sobilikuks näiteks on Linux. Samas ei sobi see paljudele ettevõtetele, kuna nad ei soovi oma koodi avalikustada, sest see võib piirata nende ärimudelit. GPL ei ole ka kõige lihtsam litsents juriidilises mõttes. See sobib kõige paremini siis, kui eesmärk on panustada vabasse tarkvarasse ja tagada, et kood jääb ka edaspidi kõigile avatuks.

BSD (Berkeley Software Distribution) litsents on järgmine äärmus: väga lubav ja lihtne. Sisuliselt ütleb see, et tee koodiga, mida tahad, peaasi et viitad algsele autorile (Open Source Initiative). See teeb leviku väga lihtsaks, sest puuduvad piirangud, mis võiksid kasutamist takistada. Naatani kood võib jõuda nii avatud lähtekoodiga kui ka kommertstoodetesse. Samas tähendab see ka seda, et keegi võib tema töö võtta, seda veidi kohandada ja müüa edasi ilma, et parandused kunagi avalikkuseni jõuaksid. Naatan ei pruugi saada otsest kasu peale nime mainimise. Siin võiks näiteks tuua Apple, mis on kasutanud BSD avatud juuri oma operatsioonisüsteemide vundamendina, ehitades selle peale täna meile tuntud suletud ökosüsteemi. See valik sobib juhul, kui kõige olulisem on maksimaalne kasutus ja levik, mitte kontroll ega otsene kasu.

Kokkuvõttes ei ole siin ühte n-ö õiget vastust. Küsimus on pigem selles, mida Naatan oluliseks peab. Kas ta tahab ehitada äri ja teenida raha, panustada kogukonda või lihtsalt näha, et tema loodud lahendus levib võimalikult laialt? Litsents ei ole ainult juriidiline detail, see on üsna selge signaal, millist maailma ta oma tarkvaraga toetada tahab.

Allikad:

• E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus
• World Intellectual Property Organization (WIPO). WIPO Intellectual Property Handbook: Policy, Law and Use. Publication No. 489(E), 2004. WIPO Intellectual Property Handbook PDF
• Free Software Foundation (FSF). GNU General Public License (GPL v3). https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.en.html
• Open Source Initiative. The BSD 3-Clause License.
  https://opensource.org/license/BSD-3-clause