E-ITSPEA 8: IT proff...?

Uuri & kirjuta: Kirjuta lühianalüüs klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest (IT-)tööturul. Millal eelistada üht teisele? Milline võiks selles kontekstis olla TTÜ IT kolledži roll?

IT-tööturul räägitakse palju sellest, mis on n-ö õige tee. Kas minna ülikooli, valida praktilisem õpe või teha hoopis erinevaid sertifikaate ja kursuseid. Minu kogemus ütleb, et küsimus ei ole niivõrd selles, milline neist on parem, vaid millal ja mille jaoks üht või teist kasutada.

Olen ise liikunud nende kolme vahel üsna erinevatel hetkedel ja erinevate motiividega. Järgnev on minu isiklik hinnang ja kogemus sellest, mida üks või teine õppemeetod pakub.

Alustan sertifikaatidest. Mina tegin ISTQB Foundation Leveli sertifikaadi siis, kui olin juba tööle saanud. Tegelikult lubasin ma selle juba töövestlusel ära teha. Tööandja võttis mind tööle muudel põhjustel, aga ühe tingimusega, et ma selle sertifikaadi ka omandan, kuna mul puudus varasem erialane töökogemus.

See ei olnud midagi, mida ma oleksin tahtnud teha, vaid pigem asi, mis tuli lihtsalt ära teha. Väga detailirohke, kohati tüütu ja nõudis järjepidevust.

Kas see oli vajalik? Selles olukorras oli. Mitte niivõrd sellepärast, et see mind spetsialistiks oleks teinud, vaid sellepärast, et see oli osa kokkuleppest tööandjaga ja praktiline viis näidata, et mul on baasteadmised olemas. Samal ajal aitas see formaliseerida teadmisi, mida ma juba osaliselt kasutasin, ja andis tööandjale kindluse, et ma saan põhimõistetest aru. Sertifikaat ei tee kellestki spetsialisti, aga ta on hea viis midagi standardiseeritult tõendada.

Kutsekooli puhul on minu kogemus olnud vastuolulisem. Läksin sessioonõppesse mõttega, et saan praktilise aluse. Reaalsus oli see, et selline õppevorm eeldab, et töötad juba antud valdkonnas ja tuled paberit vormistama või oled väga suur asjaarmastaja. Mina polnud kumbki.

Minu hinnangut mõjutab isiklik kogemus, mil õppisin ühes pealinna kutsehariduskoolis. Ühe õppejõu all oli mitu ainet ja kogu hindamine taandus lõpuks sellele, et kevadel anti üks suurem ülesanne, mida pidi suve jooksul tegema ning selle põhjal kujunes mitme aine hinne. See ei loonud tunnet, et ma arenen järjepidevalt või saan piisavalt tagasisidet. Pigem tekkis tunne, et õppejõud ei tegele eriti tunni ettevalmistamisega, näitab loengus tööriistu pinnapealselt ja jätab suure osa ise avastada. Selged mõõdetavad ootused puudusid.

Eelnev ei tähenda, et rakendusõpe oleks halb. Vastupidi, hästi tehtuna võib see olla väga väärtuslik. Minu hinnangul on selle suurim tugevus just suur praktika maht ja seos päris tööga. Samas on minu kogemuse põhjal selle kvaliteet ebaühtlane ja see mõjutab otseselt ka õpiväljundit.

Kõrgharidusel on minu hinnangul suurem mõju kui ainult paber. Esiteks annab kõrgharidus vundamendi. Mitte ainult selles mõttes, et õpid teooriat, vaid selles, et saad aru, miks asjad töötavad nii, nagu nad töötavad. Tänases kontekstis, kus AI ja erinevad tööriistad võimaldavad kiiresti lahendusi genereerida, on see eriti oluline. Ilma baasteadmisteta on keeruline hinnata, kas tulemus on korrektne või lihtsalt näiliselt toimiv.

Lisaks on tugevate teadmistega spetsialisti käes AI tööriistad oluliselt võimsamad kui algaja käes. Ta oskab paremini küsimusi esitada, tulemusi hinnata ja vajadusel neid parandada. Ilma selle vundamendita jääb kasutus pigem katsetamise tasemele.

Teiseks mõjutab kõrgharidus (taaskord minu isiklikul kogemusel) enesekindlust. Kui sul on olemas nii kogemus kui ka formaalne haridus, siis on lihtsam ennast kehtestada ja oma väärtust hinnata. See kajastub otseselt selles, kuidas käitud töövestlustel, palgaläbirääkimistel ja kui ambitsioonikas oled karjääri tehes.

Lisaks on (tänasel hetkel veel) kõrgharidusel väga praktiline aspekt. Teatud projektides, näiteks riigihangetes, loeb kvalifikatsioon otseselt. Sellisel juhul ei ole diplom lihtsalt paber, vaid osa sinu professionaalsest väärtusest tööandjale.

TalTechi IT Kolledži roll võikski olla nende lähenemiste ühendamine: pakkuda praktilist õpet koos tugeva teoreetilise vundamendiga.

Kokkuvõttes ei määra professionaalsust üks diplom, sertifikaat ega õppevorm eraldi. Need on tööriistad, millel on oma koht ja aeg. Sertifikaat aitab uksi avada, kutseharidus annab praktilise aluse ja kõrgharidus loob vundamendi, millele edasi ehitada. Kõige paremini toimivad need koos.

Aga lõpuks ei värvata pabereid, vaid inimesi. Loeb see, kas sinuga on võimalik koos töötada ja kas sa suudad asjad ära teha. Ka väga tugev kandidaat võib valikust välja jääda, kui koostöö temaga tundub liiga keeruline.